Mälestuse hajuvus

Ma mäletan kui me kohtusime. Veetsime iga sekundi koos. Nii ootamatult olid sa mulle meeletult kalliks saanud. See suvi oli eriline. Sina olid eriline. Ma polnud kunagi kohanud kedagi sinu sarnast. Kedagi, kes oleks nii suure südamega ja nii hella hingega.

Nägin sind viimati suve viimasel päeval. See kalli oli just see, mida vajasin. Nii lohutav, toetav ja hooliv. Sinu jaoks ei tähendanud see ilmselt midagi, üks labane igapäevane kalli... Kuid just see kalli jäi meie viimaseks. Nädalate möödudes kujunes mu peas sinust imeline illusioon. Karakter, kelle muusaks sa olid. See polnud tegelikkuses sina, kuid ta nägi välja nagu sina ja kohati isegi käitus nagu sina. See karakter, kelle enda peas lõin, eksles mu mõtteis kuid, kui mitte aastaid. Ma arvasin pikalt, et see oledki sina, kuid ühel hetkel sain aru, et seda inimest ei ole tegelikult olemas. Ta eksisteerib ainult mu peas.

Vahepeal külastab ta mind mu mõtetes, unelmates ja isegi unenägudes. Tema eksisteerib ikka veel mu elus, kuid sind enam ei ole. Sind ei ole pikalt siin olnud. Alguses tegi meie kaugenemine meeletult haiget. Kuid enam see ei tee ja see ongi just see kõige hirmutavam osa. Sa oled mu mõtetest täielikult kadumas ja sellega ka mu elust...

Sa muutsid mu elu nii palju ja õpetasid mulle veelgi rohkemat. Kas oled sa tõesti üks nendest inimestest, kes tuli mu ellu, et kaduda sealt sama kiirelt nagu sinna ilmusid? Seda on raske uskuda. Meie sõpruse ajal tekkis tunne nagu oleksid mu elus igaveseks. Mu peas oli meil olemas isegi tulevik, kus toetasime üksteist sel konarlikul eluteel.

Kuid nüüd on ka need mõtted minema hajumas. Kas tõesti on sul juba meie ühised hetked ununemas nii nagu minul mälestus sinust? Võitlesin reaalsusega kaua, nii kaua, kuigi enam isegi ei tea, kas oli see päris või ainult kujutelm? Olen kahtlema hakanud, kas üldse tundsin sind või oli see kõik üks nooruspõlve mäng? Mis siis kui see oli päris ja sa olid loodud mu kõrvale seisma, kuid me andsime liiga kiirelt alla? Kas kunagi me leiame veel tee tagasi üksteise eludesse või jäädki sa ainult nooruspõlve mälestuseks?

05.02.21