top of page
Tsitaadid, elu ilu ja olu loomingust
Olen armunud armastuse ideesse, päriselt sellesse uskumata.
Just olin ära harjumas selle imelise vabadusetundega. Kuid kuidas saan olla vaba kui nii kiirelt ja märkamatult mu südame röövisid ja seda tagasi ei plaanigi anda?
Nüüd ma lihtsalt olen.
Segaduses ja teadmatuses.
Sees see tühjuse tunne, sest arvasin, et tean kes olen.
Otsin end ning seda rahu igalt poolt ja ta tuleb.
Vaikselt, aga tuleb. Tagasi väikeste kildudena nagu ammu unustatud mälestus.
Osa minust sa oled, kuid minu omaks kunagi ei saa.
Praegu peeglisse vaadates ei tea isegi, kas tahtsin selliseks saada.
Kas väike mina oleks õnnelik ja uhke selle inimese üle, kes ma hetkel olen?
Meie naeratused on veelgi nakkavamad kui meid ümbritsev pandeemia.
Tahaks lihtsalt lülitada välja need tunded, täpselt nii nagu lülitasin teleri.
bottom of page