Ma armastan
- Carmen Mölder
- Apr 25, 2021
- 2 min read
Updated: May 23, 2022
Ma armastan rulaga sõites, tunda tuult endast mööda vihisemas. Ma armastan seda hetke kui hüppan kaugushüppes kaugust, sest sel hetkel õhus olles, jääb aeg seisma ja ma lihtsalt lendan. Ma armastan end hingetuks tantsida. Ma armastan joosta selle piirini kui enam ei tunne mitte midagi. Ma armastan ennast isegi tühjaks nutta.
Ma armastan seda kui mu peas ei ole ühtegi mõtet ja ma saan lihtsalt olla. Ma armastan seda kui mõni emotsioon on nii tugev, et pean selle kirja panema. Ma armastan seda kui mõni tabav fraas või lause jääb mu mõttesse pikaks ajaks mõlkuma. Ma armastan enda kaootilisi unenägusid. Ma armastan enda üleväsimusest tingitud naeruhooge. Ma armastan teha vigu ja neist õppida. Ma armastan end iga päevaga üha rohkem tundma õppida. Ma armastan olla tänulik kõige enda ümbritseva eest. Ma armastan ennast elusana tunda. Ma armastan ennast.
Ma armastan inimeste veidrusi ja kiikse. Ma armastan tutvuda uute inimestega ja nende maailma avastada. Ma armastan näha võõraid inimesi ühtseks perekonnaks kasvamas. Ma armastan seda kui ma tänaval kõndides mõnele võõrale inimesele naeratan ja ta naeratab mulle vastu. Ma armastan näha, kuidas mõni minu lause või tegu paneb ligimesel silmad särama. Ma armastan kaduda teiste probleemidesse ja enda omad täielikult unustada. Ma armastan tuliseid arutelusid. Ma armastan pidada enda peas vestlusi inimestega, keda tegelikult olemas pole.
Ma armastan tuleviku ja maailma üle filosofeerida. Ma armastan neid helluse hetki, mil saan sulle öelda, et oled armastuse hädaline. Ma armastan vanade heade aegade üle heietada. Ma armastan seda näkku liimitud naeratust, mis ilmub meie nägudele kui üksteist üle pika aja taas näeme. Ma armastan endale kallitele inimestele meelde tuletada kui palju ma neid armastan.
Ma armastan seda hetke kui päike on juba ammu loojunud ja taevas paistab erk sinine kuma, mis ühendab päeva ja öö, sest teisel pool taevas siravad juba erksad tähed. Ma armastan selgusehetki, mis muutuvad mind edasikandvaks jõuks. Ma armastan esimest päikest, mis pärast pikka talve mu lumivalgeid põski soojendab. Ma armastan tormist merd. Ma armastan näha sügise värvilisi lehti veel sooja tuule käes tiirlemas. Ma armastan Jumalat ja tema imelist tööd. Ma armastan looduse ilu ja võlu.
Ma armastan öist vaikust ja enda ekslevaid mõtteid. Ma armastan pikki jalutuskäike, mis aitavad mõtted selgelt ritta seada. Ma armastan kõrgusi ja katuseid, sest tunnen end kui väikese liivaterana rannal ning kõik tundub viivukeseks nii tühine. Ma armastan kultuurist läbi imbunud linnu. Ma armastan Haapsalu kodu lõhna. Ma armastan, kuidas mu isa suudab mu naeratama panna ka pärast kõige masendavamat päeva. Ma armastan kogeda kõike, mida elul pakkuda on, olgu see siis hea või halb.
Mida aga armastad sina?
26.04.21



Comments